Austraalia ajalugu ja ajaskaala ülevaade

Austraalia ajalugu ulatub kümnete tuhandete aastate taha põlisrahvaste aborigeenideni. Euroopa avastus algas 17. sajandil, kui Hollandi ja Inglise navigaatorid kaardistasid rannajooni. 1770. aastal võttis kapten James Cook endale Suurbritannia idaranniku, mille tulemusel asutati 1788. aastal Sydneys esimene Briti asula, algselt paranduskolooniana. Aja jooksul moodustati rohkem kolooniaid, mis kulmineerusid Austraalia Rahvaste Ühenduse loomisega 1901. aastal.


Ajaskaalal on visandatud peamised sündmused Austraalia rikkalikus ajaloos, alates iidsetest aborigeenide asundustest kuni Euroopa avastamise, Briti koloniseerimise, föderatsiooni kui Rahvaste Ühenduse ja kaasaegsete arenguteni, nagu Sydney ooperimaja ja 2000. aasta olümpiamängud. See saareriik on arenenud paranduskolooniast edukaks demokraatiaks, ületades väljakutsed ja omaks võtnud oma ainulaadse identiteedi globaalsel areenil.

Ajaskaala ja ajaloo ülevaade

Austraalia ajaskaala


Aborigeenid

Tuhandeid aastaid enne brittide saabumist asustasid Austraalia põlisrahvad, keda kutsuti aborigeenideks. See ajaskaala algab siis, kui eurooplased esimest korda saabusid.

SEE
  • 1606 – Hollandi maadeavastaja kapten Willem Janszoon maabus esimese eurooplasena Austraalias.

  • 1688 – Inglise maadeavastaja William Dampier uuris Austraalia läänerannikut.

  • 1770 – Kapten James Cook maandub Botany Bays oma laevaga HMS Endeavour. Seejärel jätkab ta Austraalia idaranniku kaardistamisega, nõudes seda Suurbritannia .

  • 1788 – Kapten Arthur Phillip asutas Sydneys esimese Briti asula. See on Briti karistuskoloonia algus, mis koosneb peamiselt vangidest.

  • 1803 – Austraalia meresõitja Matthew Flinders tõestab end saarena, kui purje ümber saare lõpetab.


  • Kapten James Cook

  • 1808 – Toimub rummi mäss ja praegune kuberner William Bligh arreteeriti ja tagandati ametist.

  • 1824 – saare nimi muudeti uuest Hollandist uueks Austraalia nimeks.

  • 1829 – Edelarannikul asutati Perthi asula. Inglismaa pretendeerib kogu Austraalia mandrile.

  • 1835 – asutati Port Phillipi asula. Hiljem saab sellest Melbourne'i linn.

  • 1841 – Uus-Meremaa saab Uus-Lõuna-Walesist eraldiseisvaks kolooniaks.

  • 1843 – Toimuvad esimesed parlamendivalimised.

  • 1851 – Victoria kaguosas avastati kulda. Uurijaid koguneb Victoria kullapalaviku piirkonda.

  • 1854 – Eureka mässu käigus mässasid kaevurid valitsuse vastu.

  • 1859 – Austraalia jalgpallireeglite reeglid kirjutati ametlikult kirja.

  • 1868 – Suurbritannia lõpetas süüdimõistetute saatmise Austraaliasse. Hinnanguliselt veeti aastatel 1788–1868 Austraaliasse umbes 160 000 süüdimõistetut.

  • 1880 – Mõrva eest hukati rahvakangelane Ned Kelly, keda mõnikord kutsutakse austraallaste 'Robin Hoodiks'.

  • 1883 – Sydney ja Melbourne’i vaheline raudtee avati.

  • 1890 – kuulus luuletusMees Lumisest jõeston välja andnud Banjo Paterson.

  • 1901 – Moodustati Austraalia Rahvaste Ühendus. Edmund Barton on Austraalia esimene peaminister. Võetakse vastu Austraalia riigilipp.

  • 1902 – Frantsiisiseadusega tagatakse naistele hääleõigus.

  • 1911 – asutati Canberra linn. Seda nimetatakse pealinnaks.

  • 1914 – Algas Esimene maailmasõda. Austraalia võitleb liitlaste ja Suurbritannia poolel.

  • 1915 – Austraalia sõdurid osalesid Türgis Gallipoli kampaanias.

  • 1918 – Esimene maailmasõda lõppes.

  • 1919 – Austraalia kirjutab alla Versailles' leping ja ühineb Rahvasteliiduga.

  • 1920 – asutati lennufirma Qantas.

  • 1923 – Esmakordselt võeti kasutusele populaarne levinud vegemiit.

  • 1927 – Parlament koliti ametlikult pealinna Canberrasse.

  • 1932 – Sydney sadamasilla ehitustööd lõpetati.

  • 1939 – Algas Teine maailmasõda. Austraalia ühineb liitlaste poolel.


  • Sydney ooperimaja

  • 1942 – Jaapanlased alustasid õhurünnakuid Austraaliale. Jaapani invasioon peatatakse Korallimere lahingus. Austraalia väed alistasid Milne Bay lahingus jaapanlasi.

  • 1945 – Teine maailmasõda lõppes. Austraalia on ÜRO asutajaliige.

  • 1973 – avati Sydney ooperimaja.

  • 1986 – Austraalia iseseisvus Ühendkuningriigist täielikult.

  • 2000 – Sydneys peeti suveolümpiamängud.

  • 2002 – Bali ööklubi terrorirünnakus hukkus 88 austraallast.

  • 2003 – Peaminister John Howard sai Iraagi kriisi põhjal senati umbusaldushääletuse.

  • 2004 – John Howard valiti neljandaks ametiajaks peaministriks.

  • 2006 – riiki tabab äärmuslik põud.

  • 2008 – valitsus vabandab ametlikult põlisrahvaste, sealhulgas 'kadunud põlvkonna' kohtlemise pärast.

  • 2010 – Julia Gillard valiti peaministriks. Ta on esimene naine, kes on ametis.

Lühiülevaade Austraalia ajaloost

Austraalia asustati esimest korda ehk 40 000 aastat tagasi põlisrahvaste poolt. Uuringute ajastul avastasid ja kaardistasid maa paljud eurooplased, sealhulgas hispaanlased, hollandlased ja inglased. Austraaliat uuriti aga päriselt alles 1770. aastal, kui kapten James Cook uuris idarannikut ja nõudis selle Suurbritannia jaoks. Ta pani sellele nimeks Uus-Lõuna-Wales.


Mäed Austraalias

Esimese koloonia asutas Sydneys kapten Arthur Phillip 26. jaanuaril 1788. Algselt peeti seda paranduskolooniaks. Selle põhjuseks oli asjaolu, et paljud esimesed asukad olid kurjategijad. Suurbritannia saadab mõnikord oma kurjategijad pigem karistuskolooniasse kui vanglasse. Sageli olid inimeste toime pandud kuriteod väikesed või isegi väljamõeldud, et soovimatutest kodanikest vabaneda. Aeglaselt ei olnud üha enam asunikest süüdimõistetud. Mõnikord kuulete endiselt inimesi, kes viitavad Austraaliale kui karistuskolooniale.

Austraalias moodustati kuus kolooniat: Uus-Lõuna-Wales, 1788; Tasmaania, 1825; Lääne-Austraalia, 1829; Lõuna-Austraalia, 1836; Victoria, 1851; ja Queensland, 1859. Nendest samadest kolooniatest said hiljem Austraalia Rahvaste Ühenduse osariigid.

1. jaanuaril 1901 võttis Briti valitsus vastu seaduse Austraalia Rahvaste Ühenduse loomiseks. 1911. aastal sai põhjaterritoorium Rahvaste Ühenduse osaks.

Yorki hertsog avas 1901. aasta mais Melbourne'is esimese föderaalparlamendi. Hiljem, 1927. aastal, kolisid valitsuskeskus ja parlament Canberra linna. Austraalia osales nii Esimeses kui ka Teises maailmasõjas koos Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikidega.

Rohkem ajakavasid maailma riikide jaoks:

Afganistan
Argentina
Austraalia
Brasiilia
Kanada
Hiina
Kuuba
Egiptus
Prantsusmaa
Saksamaa
Kreeka
India
Iraan
Iraak
Iirimaa
Iisrael
Itaalia
Jaapan
Mehhiko
Holland
Pakistan
Poola
Venemaa
Lõuna-Aafrika
Hispaania
Rootsi
Türgi
Ühendkuningriik
Ühendriigid
Vietnam


>> Austraalia