Põhiline Mängud Rahvusvaheline Kergejõustikuliit (IAAF)

Rahvusvaheline Kergejõustikuliit (IAAF)

Mis on IAAF?

Rahvusvaheline Kergejõustikuliit (IAAF) on kogu maailmas professionaalne kergejõustiku ja kergejõustiku juhtorgan. Selle eesmärk on luua ja reguleerida professionaalse taseme vastavust ning kehtestada võistluste haldamise, varustuse kasutamise ja maailmarekordite dokumenteerimise standardid. Selle roll maailma kergejõustiku liidrina, muutes harrastajate moeröögatuse professionaalseks tööstuseks, on professionaalsele spordile tohutut mõju avaldanud.

Ajalugu

Rahvusvaheline kergejõustikuamatööride föderatsioon asutati 17. juulil 1912 Rootsis Stockholmis kogu maailma kergejõustikuliitude esindajate poolt. IAAF asutati seetõttu, et 1800. aastate lõpus sai kergejõustik koos paljude teiste spordialadega väga populaarseks. Pidevate kergejõustikunormide säilitamiseks oli vaja moodustada kogu maailmas professionaalne kergejõustiku juhtorgan. Kuigi seda peeti endiselt harrastusspordiks, kasvasid järgmise poole sajandi jooksul nii kergejõustiku kui ka IAAF kasv. Algusest peale on IAAF palju kasvanud, inimeste arv nõukogus on kasvanud seitsmelt 27-le ja liikmeliitude arv suurenenud 17-lt 212-le. 1970. aastatel tutvustas IAAF World Athletics sarja, mis koos Olümpiamängud olid professionaalse taseme kergejõustiku meistrivõistlused. 1985. aastal, mõistes professionaalse taseme kergejõustiku väärtust ja professionaalsust, hakkas IAAF sportlastele hüvitist andma. 2001. aastal muutis IAAF professionaalse taseme kergejõustiku maailmavaate tõttu oma nime Rahvusvahelisest Kergejõustiku Amatöörföderatsioonist Rahvusvaheliseks Kergejõustikuliiduks.

Struktuur

IAAF koosneb 212 liikmeliidust; üks iga osaleva riigi kohta, mis on mandri järgi jagatud kuueks piirkonnaühenduseks. Alates 2014. aastast juhib seda organisatsiooni president Lamine Diacki juhtimisel. Ta on IAAF-i nõukogu liige, kuhu kuuluvad ka neli asepresidenti, laekur, esindaja igast piirkonnaühendusest ja viisteist muud liiget. IAAF-i nõukogul on õigus hallata organisatsiooni kõiki asju, sealhulgas määrata ametikohti, teha kiireloomulisi otsuseid, hallata eelarvet ja luua arenguprogramme. Nõukogu on osa IAAF-i kongressist, kuhu kuuluvad ka iga liikmeliidu maksimaalselt kolm liiget ja erilised auliikmed. IAAF-i kongressil on õigus muuta reegleid ja määrusi, luua võistlusi ja jagada auhindu.

Võistlused

IAAF haldab paljusid kutsetasemel võistlusi kogu maailmas. Selle pika võistluste nimekirja hulka kuuluvad kergejõustiku maailmameistrivõistlused, rahvusvahelised kergejõustiku meistrivõistlused, mis koosnevad tavaliselt iga kahe aasta tagant peetavatest võistlustest, mis ulatuvad IAAF-i siseruumide maailmameistrivõistlustest kuni IAAF-i võistlussõidu karikavõistlusteni. IAAF haldab ka väiksemas mahus üheaastaseid võistlusi igal aastal, sealhulgas IAAF Teemantliiga, IAAF Label Road Races ja IAAF Race Walking Challenge. Ehkki IAAF pole otseselt seotud, tunnistab olümpiamängud ja noorte olümpiamängud ametlikult väga olulisteks professionaalseteks võistlusteks.

IAAF-i lõbusad faktid

IAAF on pannud mägijooksu oma kategooriasse. Sellel on isegi oma maailmameistrivõistlused ja grand prix ringraja.
Volikogus peab olema vähemalt kuus naisliiget.
IAAFil on rohkem liikmeid kui ÜRO-l.
IAAF-i peetakse laialdaselt professionaalse kergejõustiku dopinguvastases võitluses maailma liidriks.