Norra

Pealinn: Oslo

Rahvastik: 5 378 857

Norra lühiajalugu:

Norra ajalugu on võib-olla kõige kuulsam selle poolest Viikingiaeg mis kestis 9. – 11. Viikingiaeg algas 800ndate lõpus, kui esimene viikingikuningas Harald Fairhair ühendas viikingid ühtseks rahvuseks. Viikingid olid mererahvas, kes laiendas oma territooriumi ja tegi reide Põhja-Euroopas. Viikingid asustasid suure osa Gröönimaast ning osa Suurbritanniast ja Iirimaalt. 11. sajandil sai Olav I-st ​​Norra esimene kristlik kuningas. Ta pööras oma valitsusajal suure osa Norrast ristiusku.

Aastal 1397 ühines Norra Taani ja Rootsi Kalmari liidu alluvuses. Rootsi lahkus liidust 1521. aastal, kuid 1586. aastaks kuulus Norra Taani kuningriigi koosseisu. Pärast Napoleoni sõdu võeti Norra Taanist ja ühendati Rootsiga 1814. aastal Kieli lepingu alusel. 1905. aastal sai Norrast taas iseseisev riik.

Norra jäi I maailmasõjas neutraalseks, kuid II maailmasõjas okupeeriti sakslaste poolt. Pärast sõda sai Norrast ÜRO asutajaliige. Norra ei ole Euroopa Liidu liige.

Norra geograafia

Kogusuurus: 323 802 ruutkilomeetrit

Suuruse võrdlus: veidi suurem kui Uus-Mehhiko

Geograafilised koordinaadid: 62 00 N, 10 00 E



Maailma piirkond või manner: Euroopa

Üldine maastik: jäätunud; enamasti viljakate orgude murdunud kõrged platood ja karmid mäed; väikesed hajutatud tasandikud; fjordide poolt sügavalt taandatud rannajoon; arktiline tundra põhjas

Geograafiline madalseis: Norra meri 0 m

Geograafiline kõrgpunkt: Galdhopiggen 2469 m

Kliima: parasvöötme piki rannikut, muudetud Põhja-Atlandi hoovusega; külmem siseruum koos suurenenud sademete ja külmemate suvedega; aastaringselt vihmane läänerannikul

Suuremad linnad: OSLO (pealinn) 875 000 (2009), Bergen, Trondheim

Norra rahvas

Valitsuse tüüp: konstitutsiooniline monarhia

Räägitavad keeled: Bokmal Norra (ametnik), Nynorsk Norra (ametnik), väikesed saami- ja soome keelt kõnelevad vähemused; märkus - saami on ametlik kuues omavalitsuses

Sõltumatus: 7. juuni 1905 (Norra kuulutas liidu Rootsiga lõpetatuks); 26. oktoober 1905 (Rootsi nõustus liidu kehtetuks tunnistamisega)

Riigipüha: Põhiseaduse päev, 17. mai (1814)

Rahvus: Norra keel (ed)

Usundid: Norra kirik 85,7%, nelipühi 1%, roomakatolik 1%, teine ​​kristlane 2,4%, moslem 1,8%, muu 8,1% (2004)

Riiklik sümbol: lõvi

Hümn või laul: Jah, me armastame seda riiki

Norra majandus

Peamised tööstusharud: nafta ja gaas, toiduainetööstus, laevaehitus, tselluloosi- ja paberitooted, metallid, kemikaalid, puit, kaevandamine, tekstiil, kalandus

Põllumajandustooted: oder, nisu, kartul; sealiha, veiseliha, vasikaliha, piim; kala

Loodusvarad: nafta, maagaas, rauamaak, vask, plii, tsink, titaan, püriidid, nikkel, kala, puit, hüdroenergia

Peamine eksport: nafta ja naftasaadused, masinad ja seadmed, metallid, kemikaalid, laevad, kala

Suurim import: masinad ja seadmed, kemikaalid, metallid, toiduained

Valuuta: Norra kroon (NOK)

Riiklik SKP: 265 500 000 000 dollarit




** Rahvaarvu (2012 hinnanguliselt) ja SKP (hinnanguliselt 2011) allikas on CIA World Factbook.

Avaleht