Reeglid ja pesapalli mängimine
Pesapalli mängimine
Pesapalli reeglid Mängija positsioonid Pesapalli strateegia Pesapalli sõnastik
Pesapalli reeglid võivad olla üsna keerulised. Need võib jagada nelja ossa: 1) mänguväljak 2) mängustruktuur 3) viskamine ja löömine 4) väljapääsu saavutamine.
Pesapalli mänguväljak Pesapalli mänguväljak koosneb siseväljast ja väljakust. Siseväli on määratletud nelja alusega, mis moodustavad ruudu. Seda ruutu nimetatakse pesapalli teemandiks. Aluseid nimetatakse koduplaadiks (see, kus taigen seisab), esimene alus, teine alus ja kolmas alus. Jooksjad pääsevad järjest edasi igasse baasi. Sisevälja keskel on kannuküngas. Kannu viskamisel peab kannul olema üks jalg kannu kummil. Tavalisel pesapalliväljakul on iga aluse vaheline kaugus 90 jalga. Kaugus kannuküngast koduplaadini on 60 jalga ja 6 tolli. Jooned, mis moodustuvad nii koduplaadi ja esimese aluse kui ka koduplaadi ja kolmanda aluse vahel, on ebameeldivad jooned. Need jooned ulatuvad väljakuni ja määravad koos kodujooksu aiaga pesapalli väljaku.
Pesapallimängu struktuur Pesapallimängu defineerivad väljumised ja sisepallid. Mäng koosneb tavaliselt 9 mängust, kuid mitmel mängutasandil võib see olla väiksem. Iga sissepääsu ajal saab iga pesapallimeeskond kurika kursi. Kodumeeskond lööb kurnatuse lõpus. Ajal, kui meeskonnad kurika poole pöörduvad, saavad nad vatiini jätkata, kui neil pole kolme väljalangemist. Kolmanda välja saamisel on kas inning lõppenud või võtab teine meeskond oma järje. Pesapallimängu võitjaks on võistkond, kes on viimase hooaega lõpus kõige rohkem jooksnud. Iga mängija jaoks, kes ohutult kodutaldriku ületab, antakse jooks. Kui mäng on tasavägine, mängitakse veel üks inning kuni võitja leidmiseni.
Pesapallitõuke ja löömine Iga mängu „nahkhiirega” algab mänguväljakuga. Kann viskab palli üle koduse plaadi, püüdes streiki saada. Streik on siis, kui pesapall heidetakse üle koduse plaadi ala, taigna põlvede kohal ja taigna vöö all. See „streigitsoon“ sõltub aga mängu kutsuva kohtuniku tõlgendusest. Streik toimub ka siis, kui taigna pesapallis kiigub ja igatseb seda mööda, hoolimata väljaku asukohast. Streiki nimetatakse ka siis, kui lööja lööb palli vastu. Väär pall kuulub ainult esimese või teise löögina. Pärast teist lööki tehtud rikkumisi ei loeta pallideks ega löögiks. Palli, mis ei ole streik ja mida taigna külge ei lükata, nimetatakse palliks. Kui kann viskab 4 palli, saab taigna esimeseks baasiks. Seda nimetatakse jalutuskäiguks. Kui kann viskab 3 lööki, on taigen otsas.
Kui lööja lööb mänguväljal pesapalli, üritab ta seejärel alustel edasi liikuda.
Välja saamine Kui taigna mängib pesapalli, saab taignast põhijooksja. Kaitsemeeskond ehk väljakumängijad üritavad baasjooksja välja saada, enne kui ta jõuab baasi ohutusse. Esimene eesmärk on püüda pesapall enne, kui see maapinnale jõuab. Kui väljakumehed seda teevad, on taigna otsas ja kõik teised baasjooksjad peavad enne märgistamist naasma oma algsele alusele, vastasel juhul on nad väljas. Kui pall puudutab mängus maad, peavad väljakumehed pesapalli kätte saama ja proovima põhijooksjaid märgistada või neid välja sundida. Jõudu välja on see, kui baasjooksjal pole kuskile mujale minna kui järgmisele baasile. See on alati nii taigna kui ka esimese aluse puhul. Jõu väljatõmbamise korral ei pea kaitsjad jooksjat sildistama, vaid neil on lihtsalt jalg aluspinnal ja palli juhtimine enne, kui põhijooksja alust puudutab.
Jooksja välja märkimiseks peab kaitsemängija märgistama jooksja pesapalli või kindaga, mis pesapalli hoiab.
Väljapääsu saab saavutada igal ajal, kui on olemas põhijooksja. Kui baasjooksja üritab alust varastada või tal on alusest suur plii, võib kann või püüdja need välja visata. Sellisel juhul peavad nad jooksja sildistama.
Rohkem pesapalli linke: