Sokratese elulugu

Sokrates

Sokrates
Allikas: Jiy inglise vikipeedias

• Amet: Filosoof
• Sündinud: 469 eKr Kreekas Ateenas
• Suri: 399 eKr Kreekas Ateenas
• Tuntum: Kreeka filosoof, kes aitas luua lääne filosoofia aluse.

Biograafia:

Kuidas me teame Sokratesest?

Erinevalt mõnest teisest kuulsast Kreeka filosoofist ei kirjutanud Sokrates oma mõtteid ja ideid üles. Ta eelistas lihtsalt oma jälgijatega rääkida. Õnneks kirjutasid Sokratese kaks õpilast, Platon ja Xenophon, oma töödes Sokratesest. Saame teada Sokratese filosoofiatest paljudes Platoni dialoogides, kus Sokrates on peamine tegelane, kes osaleb filosoofilistes aruteludes. Xenophon oli ajaloolane, kes kirjutas Sokratese elus toimunud sündmustest. Sokratese kohta saame teada ka kreeka näitekirjaniku Aristophanese näidenditest.

Varajane elu

Sokratese varasest elust pole palju teada. Tema isa oli kiviraidur Sophroniscus ja ema ämmaemand. Tema perekond ei olnud jõukas, seega polnud tal tõenäoliselt palju ametlikku haridust. Oma karjääri alguses asus Sokrates oma isa elukutsele ja töötas kivimüürlasena.



Sõdur

Sokrates elas Peloponnesose sõja ajal Ateena ja Sparta linnriikide vahel. Ateena meeskodanikuna pidi Sokrates võitlema. Ta töötas jalaväelasena, keda kutsuti hopliidiks. Ta oleks võidelnud suure kilbi ja oda abil. Sokrates sõdis mitmes lahingus ning teda tunnustati julguse ja vapruse poolest.

Filosoof ja õpetaja

Kui Sokrates vanemaks sai, hakkas ta filosoofiat uurima. Erinevalt paljudest oma aja filosoofidest keskendus Sokrates eetikale ja sellele, kuidas inimesed peaksid käituma, mitte füüsilisele maailmale. Ta ütles, et õnn tuli pigem moraalse elu kui materiaalse vara elamisest. Ta julgustas inimesi püüdlema õigluse ja headuse, mitte rikkuse ja võimu poole. Tema ideed olid selleks ajaks üsna radikaalsed.

Ateena noored mehed ja teadlased hakkasid Sokratese ümber kogunema, et pidada filosoofilisi arutelusid. Nad arutaksid Ateenas eetikat ja päevakajalisi probleeme. Sokrates otsustas küsimustele vastuseid mitte anda, vaid esitas küsimusi ja arutas võimalikke vastuseid. Selle asemel, et väita, et tal olid kõik vastused, ütles Sokrates: 'Ma tean, et ma ei tea midagi.'

Sokraatiline meetod

Sokratesel oli ainulaadne viis ainete õpetamiseks ja uurimiseks. Ta esitas küsimusi ja arutas seejärel võimalikke vastuseid. Vastused toovad kaasa rohkem küsimusi ja lõpuks aitavad teemat paremini mõista. See küsimuste ja vastuste kasutamise loogiline protsess aine uurimiseks on tänapäeval tuntud kui Sokraatiline meetod.

Kohtuprotsess ja surm

Pärast seda, kui Ateena kaotas Peloponnesose sõjas Spartale, võeti võimule rühm meest, keda kutsuti kolmkümmend türanti. Üks kolmekümne türandi juhtivliige oli Sokratese õpilane nimega Critias. Ateena mehed tõusid peagi üles ja asendasid kolmkümmend türanti demokraatiaga.

Kuna Sokrates oli sõna võtnud demokraatia vastu ja üks tema õpilastest oli Kolmekümne türandi juht, tembeldati ta reeturiks. Ta läks kohtu alla „noorte rikutuse“ ja „linna jumalate tunnustamata jätmise pärast“. Žürii mõistis ta süüdi ja ta mõisteti mürgi joomisega surma.

Pärand

Sokratest peetakse üheks moodsa lääne filosoofia rajajaks. Tema õpetused mõjutasid Kreeka tulevasi filosoofe, nagu Platon ja Aristoteles. Tema filosoofiaid uuritakse tänapäevalgi ning tänapäevastes ülikoolides ja õigusteaduskondades kasutatakse Sokraatilist meetodit.

Huvitavad faktid Sokratesest

• Erinevalt paljudest teistest oma aja õpetajatest ei võtnud Sokrates oma õpilastelt tasu.
• Sokrates oli abielus Zanthippega ja tal oli kolm poega.
• Tõenäoliselt oleks ta võinud Ateenast põgeneda ja surmaotsust vältida, kuid otsustas hoopis jääda oma süüdistajatele silmitsi.
• Ta ütles kord, et 'uurimata elu pole elamist väärt'.
• Kohtuistungil soovitas Sokrates, et surmanuhtluse määramise asemel peaks linn maksma talle palka ja austama teda panuse eest.