Kohtute osakond - Riigikohus

Kohtute osakond - Riigikohus

Valitsuse kohtute osakond koosneb kohtunikest ja kohtutest. Föderaalseid kohtunikke ei vali rahvas. Nad nimetab ametisse president ja seejärel kinnitab senat.

Ameerika Ühendriikides on föderaalkohtute hierarhia. Kõige madalamal tasemel on 94 USA ringkonnakohut, mis hõlmavad riigi erinevaid piirkondi ja lahendavad enamikku föderaalasju. Ringkonnakohtute kohal on 13 apellatsioonikohut. Kohtute osakonna tipus on kõrgeim kohus. Viimase sõna ütleb Riigikohus.

Riigikohtu hoone
Ameerika Ühendriikide kõrgeim
Kohtuhoone föderaalsed kohtunikud määratakse eluks ajaks. Neid saab ametist vabastada ainult surma või Kongressi ülekuulamise teel. See on selleks, et kohtunikud saaksid otsuseid teha oma südametunnistuse ja mitte selle põhjal, mida nad peavad enda valituks saamiseks tegema.

Kohtute ülesanne on tõlgendada kongressi seadusi. Nad ei tee seadusi. Samuti teevad nad otsuseid ainult tegelike juhtumite kohta, kui keegi on näidanud, et talle on kahju tehtud.

Riigikohus

Ameerika Ühendriikide kõrgeim kohus on kõrgeim kohus. Põhiseadus ei ütle, kui palju peaks olema ülemkohtu kohtunikke. Varem on olnud nii vähe kui 6 kohtunikku, kuid alates 1869. aastast on olnud 9 kohtunikku.

President nimetab kõik ülemkohtu liikmed ja senat kinnitab need. Nad peavad oma ameteid kogu eluks.

Riigikohtus pole palju kohtuprotsesse. Mida nad enamasti teevad, on asja läbivaatamine, mille on edasi kaevanud madalama astme kohus. Kõiki Riigikohtusse saadetud juhtumeid ei vaadata üle. Riigikohtule saadetakse igal aastal umbes 7500 taotlust ja nad peavad läbivaatamiseks piisavalt oluliseks vaid umbes 150 taotlust.

Kohtumenetlus

Põhiseadus ütleb, et igal inimesel on õigus õiglasele kohtupidamisele pädeva kohtuniku ja oma eakaaslaste žürii ees. Bill of Rights lisab sellele veel muude õiguste tagamise, nagu kiire kohtuprotsess, õigus seaduslikule esindatusele, õigus mitte olla sama kuriteo eest kaks korda kohtu all ja kaitse julmade karistuste eest.

Kui kuriteo eest arreteeritakse, saab süüdistatav kuriteos süüdistatava kohtuniku ette ja esitab süüdi süüdi või mitte.

Järgmisena antakse süüdistatavale advokaat, kui neil pole endal võimalik endale lubada, ning antakse aega tõendite ülevaatamiseks ja kaitse ülesehitamiseks. Seejärel arutatakse juhtumit kohtuniku ja žürii ees. Kui žürii leiab, et kohtualune pole süüdi, siis süüdistused tühistatakse ja süüdistatav läheb vabaks. Kui žüriil on süüdimõistev kohtuotsus, määrab karistuse kohtunik.

Kui üks pool leiab, et kohtuprotsessi ei korraldatud õigesti ega õiglaselt, saab ta pöörduda kõrgema astme kohtu poole. Kõrgem kohus võib otsuse tühistada või jätta see samaks. Kõrgeim kohus on kõrgeim kohus. Riigikohtu otsust ei saa edasi kaevata.