Kõrgõzstan

Pealinn: Bishkek

Rahvastik: 6 415 850

Kõrgõzstani lühiajalugu:

Kõrgõzstani asustasid algselt aastal 201 eKr turgi päritolu rändrahvad. 12. sajandil sai selles piirkonnas peamiseks usundiks islam. 15. ja 16. sajandiks asustasid kirgiisid enamiku tänapäeva Kirgiisi Vabariigist.

Aastal 1876 võttis Kõrgõzstani üle Vene impeerium. Paljud kirgiislased rändasid Hiinasse, Pamiiri mägedesse või Afganistani. Pärast Vene impeeriumi langemist võttis Nõukogude Liit selle üle. 1991. aastal sai Kõrgõzstanist täiesti iseseisev riik. Esimene president oli Askar Akaev, kes juhtis riiki 15 aastat. Ta tagandati 2005. aastal. Sellest ajast peale on rahvas olnud rahutuste piirkond.

Kõrgõzstani geograafia

Kogusuurus: 198 500 ruutkilomeetrit

Suuruse võrdlus: veidi väiksem kui Lõuna-Dakota

Geograafilised koordinaadid: 41 00 N, 75 00 E



Maailma piirkond või mandril: Aasia

Üldine maastik: Tien Shani tipud ning nendega seotud orud ja vesikonnad hõlmavad tervet rahvast

Geograafiline madalseis: Kara-Darja (Karadarja) 132 m

Geograafiline kõrgpunkt: Jengish Chokusu (Pik Pobedy) 7 439 m

Kliima: kuiv mandriosa kuni polaar kõrgel Tien Shanil; subtroopiline edelas (Fergana org); parasvöötme põhjapoolses jalamivööndis

Suuremad linnad: BISHKEK (kapital) 854 000 (2009), Osh

Kõrgõzstani rahvas

Valitsuse tüüp: Vabariik

Räägitavad keeled: Kõrgõzstan (ametnik), vene (ametnik)

Sõltumatus: 31. august 1991 (Nõukogude Liidust)

Riigipüha: Iseseisvuspäev, 31. august (1991)

Rahvus: Kõrgõzstan (id)

Usundid: Moslemid 75%, vene õigeusklikud 20%, teised 5%

Riiklik sümbol: gyrfalcon

Hümn või laul: Kõrgõzstani Vabariigi hümn

Kõrgõzstani majandus

Peamised tööstusharud: väikemasinad, tekstiil, toiduainete töötlemine, tsement, kingad, saepalgid, külmikud, mööbel, elektrimootorid, kuld, haruldased muldmetallid

Põllumajandustooted: tubakas, puuvill, kartul, köögivili, viinamarjad, puuviljad ja marjad; lambad, kitsed, veised, vill

Loodusvarad: rikkalik hüdroenergia; märkimisväärsed kulla ja haruldaste muldmetallide ladestused; kohalikult kasutatav kivisüsi, nafta ja maagaas; muud nefeliini, elavhõbeda, vismuti, plii ja tsingi ladestused

Peamine eksport: puuvill, vill, liha, tubakas; kuld, elavhõbe, uraan, maagaas, hüdroenergia; masinad; kingad

Suurim import: nafta ja gaas, masinad ja seadmed, kemikaalid, toiduained

Valuuta:

Riiklik SKP: 13 130 000 000 dollarit




** Rahvaarvu (2012 hinnanguliselt) ja SKP (hinnanguliselt 2011) allikas on CIA World Factbook.

Avaleht