Rootsi
Pealinn: Stockholmi
Rahvastik: 10,036,379
Rootsi geograafia
Piirid: Norra ,
Soome , piirneb merendusega (vesi)
Taani ,
Saksamaa ,
Poola ,
Venemaa ,
Leedu ,
Läti ja
Eesti . Rootsit ühendab Taaniga ka Oresundi sild.
Kogusuurus: 449 964 ruutkilomeetrit
Suuruse võrdlus: veidi suurem kui California
Geograafilised koordinaadid: 62 00 N, 15 00 E
Maailma piirkond või manner: Euroopa Üldine maastik: enamasti tasased või kergelt veerevad madalikud; mäed läänes
Geograafiline madalseis: taastatud Hammarsjoni järve laht, Kristianstadi lähedal -2,41 m
Geograafiline kõrgpunkt: Kebnekaise 2,111 m
Kliima: parasvöötmes lõunas külmade, pilviste talvede jahedate, vahelduva pilvisusega suvedega; subarktika põhjas
Suuremad linnad: STOCKHOLM (kapital) 1,279 miljonit (2009), Göteborg, Malmö
Peamised pinnavormid: Skandinaavia mäed, Gotlandi saar, Olandi saar, Norrlandi piirkond, Svelandi piirkond, Gotalandi piirkond
Peamised veekogud: Vanerni järv, Vatteri järv, Siljani järv, Angermani jõgi, Emani jõgi, Indali jõgi, Hano laht, Botnia laht, Botnia meri, Läänemeri
Kuulsad kohad: Stockholmi palee, Jäähotell, Kosterhaveti rahvuspark, Marstrand, Borgholmi loss, Drottningholmi loss, Gamla stan Stockholmis, Kalmari kindlus, Vasa muuseum, Oresundi sild, Djurgarden, Nobeli muuseum
Rootsi majandus
Peamised tööstusharud: raud ja teras, täppisseadmed (laagrid, raadio- ja telefoniosad, relvastus), puidumass ja paberitooted, töödeldud toidud, mootorsõidukid
Põllumajandustooted: oder, nisu, suhkrupeet; liha, piim
Loodusvarad: rauamaak, vask, plii, tsink, kuld, hõbe, volfram, uraan, arseen, päevakivi, puit, hüdroenergia
Peamine eksport: masinad 35%, mootorsõidukid, paberitooted, paberimass ja puit, raua- ja terasetooted, kemikaalid
Suurim import: masinad, nafta ja naftasaadused, kemikaalid, mootorsõidukid, raud ja teras; toidukaubad, rõivad
Valuuta: Rootsi kroon (SEK)
Riiklik SKP: 384 700 000 000 dollarit
Rootsi valitsus
Valitsuse tüüp: konstitutsiooniline monarhia
Sõltumatus: 6. juuni 1523 (kuningaks valiti Gustav VASA)
Jaotused: Haldusotstarbel on Rootsi jagatud 21 maakonnaks. Rahvaarvult on suurimad maakonnad Stockholm, Vastra Gotaland ja Skane. Pindala järgi on suurimad Norrbotten, Vasterbotten ja Jamtland.
Ka Rootsi on jagatud 25 provintsiks. Neid provintse ei kasutata ühelgi valitsuse eesmärgil, vaid need on vaid traditsioonilised jaotused, mis põhinevad iga piirkonna kultuuril ja ajalukul. Mõnel provintsil ja maakonnal on ühesugused nimed.
Hümn või laul: Du Gamla, Du Fria (iidne, sina vaba)
Riiklikud sümbolid:
- Loom - Lõvi, Põder
- Lill - Linnea
- Lind - musträstas
- Puu - hõbedane kask (Ornasbjork)
- Moto - 'Rootsi jaoks - ajaga'
- Värvid - sinine ja kollane
- Riigi embleem - kolm krooni
- Muud sümbolid - Dala hobune, ema Svea
Lipu kirjeldus: Rootsi lipp võeti vastu 22. juunil 1906. Sellel on sinine taust kollase Skandinaavia ristiga.
Riigipüha: Lipupäev, 6. juuni
Muud pühad: Uusaasta (1. jaanuar), kolmekuningapäev (6. jaanuar), suur reede, maikuu (1. mai), taevaminemispäev (29. mai), Rootsi rahvuspüha (6. juuni), jaanituli, jõulud (25. detsember).
Rootsi rahvas
Räägitavad keeled: Rootsi, väikesed saami- ja soomekeelsed vähemused
Rahvus: Rootslane (d)
Usundid: Luterlane 87%, roomakatolik, õigeusklik, baptist, moslem, juudi, budist
Rootsi nime päritolu: Nimi 'Rootsi' tuleneb vanast ingliskeelsest sõnast, mis tähendab 'rootslaste rahvast'. Selle riigi rootsikeelne sõna on 'Sverige', mis tähendab 'rootslaste kuningriiki'.
Kuulsad inimesed: - ABBA - rokkgrupp
- Ingrid Bergman - näitleja
- Bjorn Borg - tennisist
- Ray Bradbury - autor, kes kirjutasFahrenheit 451
- Anders Celsius - teadlane ja astronoom, leiutas Celsiuse temperatuuriskaala
- Karl XII - Põhjasõja ajal Rootsi kuningas
- Greta Garbo - näitleja
- Zlata Ibrahimovic - jalgpallur
- Stieg Larsson - autor
- Astrid Lindgren - lasteraamatute autor
- Henrik Lundqvist - hokimängija
- Alfred Nobel - teadlane, kes leiutas dünamiidi
- Ann-Margret - näitleja
- Annika Sorenstam - Professionaalne golfimängija
- Gustav Vasa - Rootsi kuningas, kaasaegse Rootsi asutaja
** Rahvaarvu allikas (2019. aasta hinnang) on ÜRO. GDP (2011 hinnanguliselt) on CIA World Factbook.