Bostoni veresaun oli Ameerika revolutsiooni eel pöördeline sündmus, mis leidis aset 5. märtsil 1770, kui Briti sõdurid avasid Bostonis tule Ameerika kolonistide grupi pihta, tappes viis meest. Selle põhjustasid kasvavad pinged kolonistide ja brittide vahel ebapopulaarsete maksude ja seaduste (nt Townshendi seadused) kehtestamise tõttu. Juhtum sai alguse Briti sõduri ja mõne kolonisti vastasseisust, mis kasvas üle suurema rahvahulga kogunemiseks ja sõdurite mõnitamiseks. Keset kaost tulistasid sõdurid rahvahulka, mille tulemuseks oli surmajuhtum ja veelgi suurem pahameel Briti võimu vastu.
Bostoni veresaunast sai patriotismi kutsumine ja Briti võimu rõhuva olemuse sümbol kolooniates. Vaatamata mõlema poole püüdlustele kujutada vahejuhtumit propaganda kaudu enda kasuks, aitas sündmus kahtlemata kaasa kolonistide kasvavale iseseisvustundele. Kaasatud sõdurite üle peetud kohtuprotsessid, kus neid kaitses John Adams, näitasid pühendumust õiglasele kohtumenetlusele isegi kasvavate pingete ajal. Lõppkokkuvõttes oli Bostoni veresaun märkimisväärne pöördepunkt, mis tõi kolooniad lähemale Ameerika revolutsioonile, mis ametlikult algas viis aastat hiljem.