Matemaatika põhiseadused

Matemaatika põhiseadused

Liitmise kommutatiivne seadus

Kommutatiivne liitmise seadus ütleb, et pole tähtis, millises järjekorras numbrid kokku liite, saate alati sama vastuse. Mõnikord nimetatakse seda seadust ka tellimuse omandiks.

Näited:

x + y + z = z + x + y = y + x + z

Siin on näide, kus kasutatakse numbreid, kus x = 5, y = 1 ja z = 7

5 + 1 + 7 = 13
7 + 5 + 1 = 13
1 + 5 + 7 = 13

Nagu näete, pole tellimus oluline. Vastus tuleb välja sama, olenemata sellest, millisel viisil arvud kokku liidetakse.

Korrutamise kommutatiivne seadus

Korrutamise kommutaat on aritmeetiline seadus, mis ütleb, et pole tähtis, mis järjekorras numbreid korrutate, saate alati sama vastuse. See on väga sarnane kommuteeriva liitmise seadusega.

Näited:

x * y * z = z * x * y = y * x * z

Nüüd teeme seda tegelike arvudega, kus x = 4, y = 3 ja z = 6

4 * 3 * 6 = 12 * 6 = 72
6 * 4 * 3 = 24 * 3 = 72
3 * 4 * 6 = 12 * 6 = 72

Assotsiatsiooniline liitmise seadus

Assotsiatiivne liitmise seadus ütleb, et kokku liidetud numbrite rühmituse muutmine ei muuda nende summat. Seda seadust nimetatakse mõnikord grupeerimisobjektiks.

Näited:

x + (y + z) = (x + y) + z

Siin on näide, kus kasutatakse numbreid, kus x = 5, y = 1 ja z = 7

5 + (1 + 7) = 5 + 8 = 13
(5 + 1) + 7 = 6 + 7 = 13

Nagu näete, on vastus numbrite rühmitamisest hoolimata ikkagi 13.

Korrutamise assotsieeriv seadus

Korrutamise assotsiatiivne seadus sarnaneb sama seadusega. See ütleb, et ükskõik, kuidas grupeerite numbreid, mida korrutate, saate sama vastuse.

Näited:

(x * y) * z = x * (y * z)

Nüüd teeme seda tegelike arvudega, kus x = 4, y = 3 ja z = 6

(4 * 3) * 6 = 12 * 6 = 72
4 * (3 * 6) = 4 * 18 = 72

Jaotusseadus

Jaotusseadus ütleb, et mis tahes arv, mis korrutatakse kahe või enama numbri summaga, võrdub selle arvu summaga, mis korrutatakse iga numbriga eraldi.

Kuna see määratlus on natuke segane, vaatame näite:

a * (x + y + z) = (a * x) + (a * y) + (a * z)

Nii et ülalt näete, et arv a korda arvude x, y ja z summa on võrdne arvu a x, a y ja a x summaga.

Näited:

4 * (2 + 5 + 6) = 4 * 13 = 52
(4 * 2) + (4 * 5) + (4 * 6) = 8 + 20 + 24 = 52

Need kaks võrrandit on võrdsed ja mõlemad võrdsed 52.

Nulliomaduste seadus

Korrutamise nullomaduste seadus ütleb, et mis tahes arv, mis on korrutatud 0-ga, võrdub 0-ga.

Näited:

155 * 0 = 0
0 * 3 = 0

Lisamise nullomaduste seadus ütleb, et mis tahes arv pluss 0 võrdub sama arvuga.

155 + 0 = 155
0 + 3 = 3

Täiustatud laste matemaatika ained

Korrutamine
Korrutamise sissejuhatus
Pikk korrutamine
Korrutamise näpunäited ja nipid

Jaoskond
Sissejuhatus jaoskonda
Pikk diviis
Jaotuse näpunäited

Murrud
Murdude tutvustus
Ekvivalentsed murrud
Murdude lihtsustamine ja vähendamine
Murdude liitmine ja lahutamine
Murdude korrutamine ja jagamine

Kümnendkohad
Kümnendkohad Koha väärtus
Kümnendkohtade liitmine ja lahutamine
Kümnendarvude korrutamine ja jagamine
Statistika
Keskmine, mediaan, režiim ja vahemik
Pildigraafikud

Algebra
Operatsioonide järjekord
Eksponendid
Suhtarvud
Suhtarvud, murdosad ja protsendid

Geomeetria
Hulknurgad
Neljakandilised
Kolmnurgad
Pythagorase teoreem
Ring
Perimeeter
Pindala

Muud
Matemaatika põhiseadused
Algarvud
Rooma numbrid
Binaararvud